Mis seis on

Kirjutan siis natuke sellest, mis elu elan. Kõige olulisem tundub hetkel see, et aasta algusest alates on meie peres neli liiget. 6. jaanuaril sai Adrianist suur vend, sündis pisike Marian. Kuivõrd ma ei ole siiani ennast kokku võtnud ja tema sünnilugu kirja pannud, siis räägib sellest järgmine postitus täpsemalt.

Elame neljakesi pärnu kesklinnas pisikeses kahetoalises üürikorteris. Oleme siin väga rahul, aga tuleb tunnistada, et natuke kitsaks hakkab minema. Seega soetasime linna lähedale platsi, kuhu on plaan endale kena väike kodu ehitada. Ka sellest räägin pikemalt eraldi postituses.

Mina olen töömõttes kodune, emapuhkusel nagu öeldakse. Puhkus see muidugi pole. Kuigi Adrian käib ka lasteaias, (alustab paari nädala pärast teist aastat!) oleme lastega palju kolmekesi. Marianiga on praegu küll lihtne, ta on suurepärane beebi. Rahulik, rõõmus ja kannatlik pooleaastane. Täpselt nagu ta vend selles vanuses. 

Naljatamisi ütlen, et Adrianil läks kohutav kahene otse kohutavaks kolmeseks üle ja vahel tundub temaga maid jagades, et asi on naljast kaugel. Kurikuulsale "miks?" perioodile lisandub lasteaiast külge jäänud korrutamine, et tähelepanu saada. "Emme, palun multikat, Emme, palun multikat. Emme, palun multikat. EMME, PALUN MULTIKAT." on täiesti tavaline viis asju küsida. 

Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis oleme poja näol saanud endale armsa, nutika, kõneosava ja hea huumorimeelega kaaslase, kelle kauplemisoskus oleks kasulik igale müügimehele ning kelle kuldsed lokid sulatavad ka võhivõõraste inimeste südamed.

Lisaks on meil ühine hobi - kokkamine. Minule meeldib köögis toimetada ja Adrianile mind aidata. Kolmeaastase kohta on tema oskused ja teadmised täitsa korralikud. Tihti tahab ta multikate asemel youtubest hoopis küpsetamise tutoriale vaadata. Lemmik on hetkel rainbow cake ( https://www.youtube.com/watch?v=0zGxza7LCEY ) , mille täiesti edukalt ka ise järgi tegime.

Randol on päris palju tööd ja sügisest otsustas ta ka ülikooli minna. Arvestades, et juba praegu pole meil omavahel olemiseks praktiliselt üldse aega, siis ei saa see lihtne olema, aga toetan teda igati. Olen uhke, et ta otsustas oma poolelijäänud haridustee ikkagi lõpetada!

Tervisega on mul praegu kõik korras, aga eks see multiskleroos ole selline salakaval haigus, et kunagi ei tea, millal ta jälle välja lööb. Mõlgutan siiani mõtteid oma loo raamatusse vormimise suhtes. Kui viimati rääkisime, olid nii rahastajad kui ka kirjastajad jätkuvalt huvitatud. Tuleb ennast lihtsalt kokku võtta, aga eks näha ole, kuidas see õnnestub.

Vahel teen natuke tööd ka, kui pakutakse. Olen "ei" ütlemises täiesti kohutav ja vahepeal suutsin endale ikka korraliku hunniku kohustusi tekitada. Praeguseks olen nendega küll enam-vähem ühele poole saanud, kuid eks uusi tule peale ka. Kui täpsemalt rääkida, siis teen vahel kaastööd Naistelehe, mida juhib nüüd armas Kaire Külli. Lisaks tegelen pressiga Eesti Driftiliidu üritustel. Minu jaoks täiesti uus ala. KOHUTAVALT põnev, kusjuures!

Ja ongi vist lühidalt kõik - minu elu.