Tere tulemast!

Kui ma selle esimese postituse pealkirja ära kirjutasin, siis jäin mõtlema, et kes nüüd kellele tegelikult tere tulemast ütlema peaks. Mina lugejatele? Lugejad mulle, kuna kirjutan uues kohas? Igatahes olen segaduses nagu Toots, kes Venemaalt tulles ja rongist maha astudes kodumaa õrnadele õitele "Tere tulemast!" ütles, kuigi tegelikult oleks pidanud tervitus hoopis kodumaa õrnadelt õitelt tulema...
Jah, sissejuhatus on sama segane, kui selle blogi fookus. Kuigi aadressi järgi võiks arvata, et kirjutan siin oma lastest, siis tegelikult on plaan kirja panna kõik, mis mind puudutab. Härra Pullerits küll rääkis koolis, et loo fookus tuleb osata ühe lausega kokku võtta. Kas "Kõigest, mis südames ja südamel" sobiks? Ei tea, aga see on parim, mida suudan.
Praeguste plaanide kohaselt kirjutan siin perest, katsetustest köögis, meie tulevasest kodust ja selle planeerimisest ning ehitusest, koolist, tööst, oma mõtetest ja vaadetest. Kõigest, mis pähe tuleb. Otse, täpselt nii nagu mõtlen. Ehk siis tegelikult oleks blogi nimeks pidanud ilmselt panema hoopis "Dear diary...". Aga see nimi on ilmselt niikuinii võetud, seega jääb nagu on - Adrian ja Marian, mu kõige tähtsamad.
Kui tunned, et siin võiks olla midagi, mis Sind huvitab, siis oled just õiges kohas. PS! adrianrozbaum.blogspot.com kolib ka nüüd siia ja sinna enam uusi kirjeid ei tule.

Seega - tere tulemast!